Sidrunmeliss

Sidrunmeliss - Melissa officinale.
Mitmeaastane kuni 80 cm kõrgune maitsetaim. Lehed tumerohelised. Taime lehtedel on kibe-vürtsine maitse, suurepärane meetaim, omab ravivat toimet.
Teed tarvitatakse rahustina unetus korral, astma ja verevaesuse puhul. Suhteliselt külmakindel taim, nõudlik kasvupinnase ja niiskuse suhtes.
1 gramm = 1600-1900 seemet. 

Meliss on vana kultuurtaim. See mitmeaastane rohttaim kasvab 50-120 cm kõrguseks. Teda on soovitav kasvatada ühel kohal 3-5 aastat, paljundatakse melissi seemnetega, istikute ja põõsa jagamise teel. Melissi vars ja lehed on sidrunilõhnalised. Melissil on paljuharuline juurikas, vars on püstine ja neljakandiline, alumised külgvõsud roomavad. Lehed on munajad  teravate servadega. Väikesed õied on valged, kollakad või roosakad ja paiknevad ülemistes lehetuppedes. Meliss õitseb juunist septembrini. Vili on helepruun pähklike.
Ravimina kasutatakse lehti. Neid kogutakse enne õitsemist. Pärast lehekorjet tuleb taime väetada. Lehti kuivatatakse varjulises kohas või kuivatis temperatuuril +35 °C. Säilitatakse klaas- või puunõus 2 aastat. Nendega ravitakse mitmesugust peavalu, neid kasutatakse kui rahustit ja krambivastast vahendit. Melissitõmmisega tehtud kompresse pannakse liigestele ja lihastele reumaatilise valu korral, samuti põrutada saanud kohtadele, haavanditele ja paisetele. Värsketest melissiõitest võib keeta lihtsalt teed. Külm melissitee on värskendav jook, kuumalt on see aga higistamist soodustav vahend. Tee parandab ainevahetust ja aitab peapöörituse puhul. Melissi mahlaga ravitakse allergilist dermatiiti. Melissile lähedane toime on harilikul naistenõgesel (Nepeta cataria).

* Meliss on piparmündile agrotehnikalt üsna sarnane, kuid siiski sooja- ja valgusnõudlikum. Nagu piparmünt, nii eelistab ka meliss kergeid liivsavi- või saviliivmuldi, mis on huumusrikkad, reageerib hästi nii orgaanilise kui mineraalväetiste andmisele.
Juurevõsudega paljundatud melissi on mõistlik istutada sügisel (Eestis umbes oktoobri keskpaigas). Kuu aega enne seda kaevatakse maa hoolikalt ümber, eemaldatakse umbrohud ja antakse väetised. 3-5 päeva enne istutamist kobestatakse muld 12-15 cm sügavuselt. Risoomid pannakse 8-10 cm sügavusele ja üksteisest 15-20 cm kaugusele. Istutus kaetakse 5-7 paksuselt saepuruga.
Melissi paljundatakse ka puhma jagamisega, võsudega, juur – ja haljaspistikutega, kuid kõige käepärasem on seemnetega paljundamine. Seemned külvatakse kas otse avamaale või siis kasvatatakse istikud.
Tõusmed ilmuvad aeglaselt (kuni 30 päeva), idanema hakkavad seemned alles temperatuuril üle +12°С. Optimaalne idanemistemperatuur on +20+25°С. Külvid multšitakse turbaga.
Istikutest paljundamine on töömahukam, aga kindlam. Selleks külvatakse seemned märtsi lõpul, aprilli algul istikukasti 0,5 cm sügavusele. Muld hoitakse pidevalt niiske. Pärast 1-2 pärislehte pikeeritakse taimed 5 cm läbimõõduga pottidesse ja hooldatakse nagu mistahes teisi istikuid. 70 päeva vanused taimed istutatakse alalisele kasvukohale.

Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Meliss". 

Sidrunmeliss. Bot. syn.: Melissa cordifolia Pers.